1. jaanuaril 2016 jõustus muutunud raamatupidamise seadus, mis liigitas ettevõtjad kategooriatesse:
- mikroettevõtjad
- väikeettevõtjad
- keskmise suurusega ettevõtjad
- suurettevõtjad
Sõltuvalt sellest, millisesse kategooriasse ettevõte kuulub, on sätestatud nõuded majandusaasta aruande koostamisele.
Seadusemuudatused võimaldavad mikro- ja väikeettevõtjatel esitada lühendatud majandusaasta aruande.
Millisesse kategooriasse ettevõte kuulub?
- Mikroettevõtja – osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele:
-
- varad kokku kuni 175 000 eurot
- kohustused ei ole suuremad kui omakapital
- üks osanik, kes on ka juhatuse liige (juhatuse liikmeid võib rohkem olla) ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot
- Väikeettevõtja – äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi:
-
- varad kokku 4 000 000 eurot
- müügitulu 8 000 000 eurot
- keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest
- Keskmise suurusega ettevõtja – äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi:
-
- varad kokku kuni 40 000 000 eurot
- müügitulu 40 000 000 eurot
- keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest
- Suurettevõtja – äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi:
-
- varad kokku 20 000 000 eurot
- müügitulu 40 000 000 eurot
- keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest
- Väike konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest rohkem kui üks ei ületa väikeettevõttele kehtestatud tingimusi.
- Keskmise suurusega konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest rohkem kui üks ei ületa keskmise suurusega ettevõttele kehtestatud tingimusi.
- Suur konsolideerimisgrupp – konsolideerimisgrupp, kelle aruandeaasta bilansipäeva konsolideeritud näitajatest vähemalt kaks ületavad keskmise suurusega ettevõttele kehtestatud tingimusi.
Äriühingu suuruse kategooria muutub, kui ettevõte on kahel järjestikusel aastal olnud senisest suuremas või väiksemas kategoorias (ehk teisel aastal).
Samas tasub silmas pidada, et alati on lubatud aruannet koostada suurema kategooria ettevõtte reeglite kohaselt või lähtudes rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest (edaspidi – IFRS).
Mikroettevõtja aruanne
Mikroettevõtja peab esitama lühendatud bilansi ja „tavalise“ kasumiaruande ega ole kohustatud tegema tegevusaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet.
Aruandlus koosneb bilansist, kasumiaruandest ja kuni kolmest lisast. Lubatud on ka rohkem infot avalikustada ja esitada aruandlus kas väikeettevõtja või tänase regulatsiooni kohaselt.
Muutmata jäi äriseadustiku nõue, mille kohaselt tuleb äriregistrile esitada koos majandusaasta aruandega:
– kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek,
– müügitulu jaotus,
– andmed jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse kohta.
Väikeettevõtja aruanne
Muudetud väikeettevõtja aruanne:
- nõutud on tegevusaruanne,
- kaks põhiaruannet – pikk ja detailne bilanss (senisest ligikaudu kaks korda pikem) ja kasumiaruanne,
- maksimaalselt üheksa lisa, mille täitmine on kohustuslik vaid juhul, kui ettevõtjal on selliseid kirjeid ja need on olulised.
Väikeettevõtja ei ole kohustatud koostama rahavoogude aruannet ega omakapitali muutuste aruannet.
Bilanss muutub senisest detailsemaks, sisaldades kirjeid, mis varem olid toodud aastaaruande lisades. Näiteks tuleb nüüd põhiaruande bilansis avalikustada „Nõuded ja ettemaksed“, jagatuna alamkirjeteks „Nõuded ostjate vastu“, „Nõuded seotud osapoolte vastu“, „Maksude ettemaksed ja tagasinõuded“, „Ettemaksed“ ja „Muud ettemaksed“.
Samas on Ettevõtjaportaalis tehniliselt võimalik valida ka lühem bilanss (Ettevõtjaportaalis nimega „Bilanss“), kuid siis peab aruande koostaja ise valima sobivad lisad ja veenduma selles, et raamatupidamise seaduses toodud miinimumnõuded oleksid täidetud. Seega on soovitatav valida detailne bilanss (Ettevõtjaportaalis nimega „Bilanss, detailne“), sest siis saab aruande koostaja olla kindel, et aruanne vastab seaduse nõuetele.
Keskmise ja suurettevõtja aruanded
Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate jaoks muutub majandusaasta aruande koostamine kõige vähem. Nemad jätkavad tegevusaruande, nelja põhiaruande ja lisade koostamist sarnaselt varem kehtinud nõuetega.
Küll aga peab nende ja ka väikeettevõtete tegevusaruanne lisaks varem vajalikule sisaldama informatsiooni välisriigis registreeritud filiaalide olemasolu kohta ning omandatud või tagatiseks võetud oma osade või aktsiate kohta (sh makstud tasu suurus ja omandamise või tagatiseks võtmise põhjus).
Peale selle hakkavad kehtima erinõuded veel nende suurettevõtjate tegevusaruannetele, kes on avaliku huvi üksused ja kus töötajaid bilansipäeval on rohkem kui 500. Nimelt peavad need ettevõtted oma tegevusaruandes kirjeldama ettevõtte ärimudelit ja ettevõtte tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist ja korruptsioonivastast võitlust. Nimetatud valdkondade kohta esitatakse rakendatavate poliitikate kirjeldus ja tulemused, olulised mitterahalised tulemusnäitajaid ja riskide ning nende juhtimise kirjeldus.
Millised muudatused on tehtud Ettevõtjaportaalis aastaaruande koostamisel ja heakskiitmisel?
Ettevõtjaportaalis on sisse viidud järgmised muudatused, mis lihtsustavad aastaaruande koostamist ja kinnitamist ning annavad täiendavaid suuniseid ja viiteid.
- Netovara vastavuse kontroll – aruande esitamisel hoiatusteade, et netovara ei vasta nõuetele. Mittevastavuses netovaraga aruande esitamisel äriregistri automaatteavitus.
- Aktsia-/osakapitali summa puhul hoiatusteade, kui see ei vasta Äriregistri andmetele.
- Lihtsustus mittetulundusühingute ja sihtasutuste majandusaasta aruande koostamisel – saab äriühingutega sarnaselt heaks kiita juhatuse poolt, ei pea ootama üldkoosoleku heakskiitmist.
- Piirangud kasumi jaotamisel, juhul kui immateriaalse varana on kapitaliseeritud arendustegevusega seotud väljaminekud.
- Aktsia-/osakapitali summa puhul hoiatusteade, kui see ei vasta äriregistri andmetele.
- Ingliskeelne vaade paraneb – võimalik koostada ingliskeelne aruanne, mis esitamisel muutub automaatselt eestikeelseks (v.a vabas vormis tekst).
- Digitaalallkirjastamise võimaluseta juhatuse liikmetega ettevõtetel on võimalik registrite ja infosüsteemide keskusele tehtava taotluse alusel määrata audiitorid ning auditi otsuse saab seejärel anda Ettevõtjaportaalis.
Ettevõtjaportaali on sisse viidud ka muid muudatusi, mis teevad selle kasutamise ja aastaaruande koostamise ettevõtjatele mugavamaks. Näiteks tegevuse jätkuvuse printsiibist lähtuvalt on aruandeperioodi võrdlusandmed eeltäidetud – periood on automaatselt paigas viimase esitatud aruande järgi.
Müügitulu jaotamisel Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori järgi on olemas eelmise aasta tegevusalade jaotuse eelvaade, et oleks lihtsam käesoleva aasta tegevusalasid otsida.
Sisse on viidud rohkem „automaatseid viiteid“ lisade ja põhiaruannete vahel – nimelt, vajutades nupule „Täida lisa numbrid“, täidetakse lisade numbrite veerg automaatselt, võttes arvesse, millised lisad on aruandele lisatud. Vajadusel saab andmeid täiendada.
Samuti on 2017. aastast võimalik koostada lõppbilanssi, kui vahearuannet ei ole – seda võimalust varem ei olnud.
Jonson koostab majandusaasta aruandeid nii olemasolevatele kui ka uutele klientidele.
Pakkumise saamiseks võta meiega ühendust.
